Viimased poolteist nädalat...

Taaskord update minu viimase aja tegemistest. Minu 2-nädalane eksperiment uute harjumuste loomisel on olnud mitmel moel edukas. Eelmine nädal käisin kuuel päeval seitsmest trennis, kusjuures kahel päeval neist - kolmapäeval ja reedel tegin 2 trenni järjest - mälu järgi olid need bodypump ja Kõht-Selg ja teisel päeval võisid need olla bodypump ja jooga. Viimasel ajal tunnen, et energiat jätkub kindlasti mitmeks järjestikuseks treeninguks, trennituhin on tohutu. Ja lisaks sellele on viimastel päevadel tekkinud tohutu heaolutunne - niisama päeva tegevusi tehes ja pärast trenni...Üks päev oli selline tunne nagu oleks laksu all :D tõeline natural high. See nädal on töögraafiku tõttu olnud veidi teistsugune, kuna trennides saan käia ainult õhtuti pärast tööd. Õnneks hetkel motivatsiooni jätkub, kuigi MyFitnessi trennide graafik on veidi halb, pean enne trenni alati aega parajaks tegema. Selles suhtes mõtlen homme kell 7.30 PowerBody'sse jõuda, kui vähegi suudan...eks näis. Siis oleks ka õhtu vaba.

 

Söögiisu on olnud korralik viimasel ajal, märkamatult on kogused (ja õunad) veidi suuremaks läinud, vähemalt mulle tundub nii, seega viimastel päevadel olen  püüdnud rohkem toitumiskava täpsemalt jälgida. Pärast eilset trenni võin öelda, et olen oma kõhulihaste üle täitsa uhke kohe, ilusti tugevaks on läinud, kuid pikk tee on veel jäänud selle tulemuseni, mida soovin.

 

Kui mediteerimisest rääkida, siis väga pikki meditatsioone ma igapäevaselt ei ole jõudnud teha, uni on hommikuti liiga magus olnud. Samas iga päev olen võtnud vähemalt 5 minutit, et sügavalt hingata ja tunnetada oma keha ja selles asuvaid emotsioone, nii häid kui halbu. Mul on hea meel, et olen jõudnud, tasemele, kus ma ei anna hinnanguid ei tugevale õnnetundele ega tugevatele negatiivsetele emotsioonidele. Viimasel ajal (tegelikult on seda olnud ka varem, kui tihedamini mediteerimisega tegelesin) olen tundnud tohutut rõõmu lihtsalt erinevate emotsioonide tundmisest. Väga harva juhtub, kui olen nii täielikult kaasa haaratud emotsioonist, olgu selleks siis viha või õnnetunne, et mingi osa minust ei suudaks tajuda ja tunnetada seda emotsiooni kõrvalt - ja milline rõõm on kogeda inimeseks olemise kogemust koos kõigi oma rõõmude ja kurbustega. Vapustav. Olles olnud nüüd poolteist nädalat põhimõtteliselt kõige rohkem iseendaga, mõistan uuesti, miks minu paari aasta tagune unistus oli minna kuhugi India koopasse üksi mediteerima - ilma segavate faktoriteta nagu igapäevaelu paratamatult toob, on nii hea tunne olla iseenda sügavuses ja tajuda lihtsalt olemist. Teisest küljest tunnen, et olen vahepeal arenenud nii kaugele, et suudan igapäevaelu muutuste ja lainetega kohal olles toime tulla. See tähendab - vaatamata rõõmudele-muredele, mis elu toob - püüan ja tundub, et suudan iga hetke tajuda sellisena nagu ta on. Ilma hinnanguteta. Ja see on kõige tähtsam.

 

Hetkel olen käsile võtnud ka raamatute lugemise taas - praegu on käsil David Deida "Sinine tõde" - järjekordne vaimsest enesearengust rääkiv raamat, mis nagu paljud teisedki, mida olen lugenud (Osho, Eckhart Tolle, Louise Hay, jt.), rõhutab avatuse tähtsust igas hetkes elades. Täpselt sobiv minu praeguse mõtteviisi ja tunnetuse tasemega. Avatus - see tähendab minu jaoks emotsioonidesse klammerdumisest vabanemist, lõdvestumist ja aktsepteerimist. See ei tähenda täiuslikkust või murede alla surumist. See tähendab maailma tajumist ilma hinnanguteta. Enda sees toimuva jälgimine kõrvalt on muuseas päris põnev :)

 

Ja lisaks. Midagi, mida olen igapäevaselt harjutanud ja uuesti enda jaoks leidnud, on tänulikkus. Lihtne "aitäh", mis on mõttes suunatud iseendale, inimestele, asjadele, juhtumitele, nii negatiivsele kui positiivsele, annab esiteks suurepärase enesetunde. Ja avatuna seda tänulikkust tunnetades - hakkab kõik paremini minema. Probleemid laabuvad. Mida tänulikum olla, seda rohkem ilmub su ellu asju, mille eest tänulik olla. Seda tuleks meeles pidada. Praktika näitab, et lihtne mõttes öeldud "aitäh" teeb imesid.

 

Lõpetuseks - leidsin 9gag'ist eile ühe väga motiveeriva postituse, mida tahaksin ka jagada.

 

 

 

Update'i aeg!

Niisiis, väike update minu viimase aja tegemistest, progressist ja muust. 

Eilse seisuga sai mul täpselt 4 nädalat ehk kuu aega Marek Kalmuse toitumiskava järgimist. Selle aja jooksul olen väga tubli olnud, söömist olen jälginud täpselt, kuu aja jooksul on ette tulnud 2 pidu, mil tarbisin alkoholi, ja 1, mil alkoholi asemel oli fatburner ja suhkruvaba energiajook. Peaks mainima, et järgmistel hommikutel oli samasugune pohmelli tunne mõlemal juhul. Tunne, nagu oleks oma keha korralikult mürgitanud, lisaks väsimus..pea käis ringi ka Red bullist ja Monsterist. Peaksin endale mingi tõsise alternatiivi leidma, sest kahjuks lihtsalt vett ma peo ajal juua ei suuda (vanad harjumused vist; tunnen, et see on väga kõvasti mu psühholoogias kinni ja siiani ma pole lihtsalt suutnud oma nõrga tahtejõu tõttu seda harjumust muuta. Kuigi alkoholi mitte tarbivad sõbrannad (you know who you are ;) on tõsiseks eeskujuks). Energiajoogid on tohutult kahjulikud, ja seda ma ütlen puhtalt enesetunde järgi, mis hiljem esile tuleb. Tavalisel päeval energiajooki juues tekib südame puperdamine, pärast pidu aga põhimõtteliselt mürgitus. Mahlad mind samas ka eriti ei tõmba, kuna ma pole kunagi eriline mahlasõber olnud, eriti kui rääkida tavalistest poemahladest, mis põhimõtteliselt on lihtsalt suhkrusiirup (järgmine psühholoogiline blokk mul). 

Asi, mida ma olen mõelnud proovida, mida välismaal palju kiidetakse, aga mis Eestis pole veel nii populaarne, on naturaalne kookosvesi - madala energiasisaldusega (19kcal/100ml) ja peaks ka väga hea maitsega olema ning kasulik. Ainuke miinus on, et see on kallis..330 ml pudeli hinnaks on pea 3 euri (Kaubamaja, Solaris, Biomarket jt looduspoed), ausalt öeldes ma pole lihtsalt raatsinud seda siiani osta. Mis tegelikult, kui mõtlema hakata, on imelik, sest poes käies on minu arved väga suured, kuna eelistan alati pigem kallimaid, öko-, toor-, taimetoitusid ja imeasju, mida tavainimese ostukorvis väga tihti ei leidu. Varsti proovin ära igatahes.

Ah jaa, üks põnev asi, mida ma vahepeal muuseas veel proovisin, oli mandlivõi tavalise maapähklivõi asemel. Loomulikult oli tegu jällegi organic, ilma lisatud suhkru ja soolata hirmkalli ökopoe tootega, 170g purgi hind oli kuskil 6 eurot (võrdluseks - tavaline maapähklivõi samalt firmalt maksab 3,88 €, poest ostetud mitte-öko versioon kuskil 2,45€ ja purk on 350gr. Biona firmal on veel valikus ka india ja metsapähkli võid, mida tahaks kindlasti proovida). Väga hea oli muidu, maitses nagu röstitud mandlid, kuna soola ega suhkrut polnud lisatud, siis kindlasti võib see tunduda harjumatu maitsena esialgu, mina aeg-ajalt lisasin sellele natuke Himaalaja roosat kristallsoola. Kuna välismaal promotakse viimasel ajal just mandlivõid maapähklivõi asemel, kuna see olevat tervislikum, siis hakkaski mind huvitama, kas sellel on alust või mitte ja mis vahe siis neil kahel on. Hinnavahe ilmselt tuleb sellest, et maapähklid iseenesest on kõvasti odavamad, seetõttu ka odavam tootmine. Vitamiinide ja valgu allikana on mõlemad sordid väga head, pärast lühikest uurimustööd interneti avarustes jõudsin järeldusele, et tegelikkuses suurt vahet pole tervislikkuse mõttes - juhul, kui mõlemad on tehtud puhtast toorainest ning ei sisalda suurtes kogustes lisatud suhkrut, soola ja rafineeritud õlisid. Tavapoes müüdavad odavad (maa)pähklivõid sisaldavad u 80-90% ulatuses pähkleid ja ülejäänu on siis taimne õli (soja, maisi, rapsi...hüdrogeenitud, rafineeritud, võimalik, et ka GMO...või palmiõli, mille tõttu kuuldavasti gorillad oma kodudest ilma jäävad). Ühesõnaga lisaained on need, millel, nagu iga teise toidu puhulgi, tuleb silm peal hoida. Maitse osa on vaieldav, ma ise vist eelistan pigem maapähklivõid. Muud versioonid pähklivõidest on veel proovimata.

Aga söömised söömisteks ja pidutsemised pidutsemisteks.

Täna pärast trenni kaalusin 53,9 kg, mis tähendab, et täpselt kuu ajaga olen alla võtnud täpselt 1 kilogrammi. Marek Kalmuse sõnul on see väga hea tulemus, kuna mu kaal olevat juba nii madal, et hea kui üldse liigub ilma nälgimiseta. Mina sellesse nii väga ei usu, kuna esiteks olen kaalunud aasta-paar tagasi ka 50-52 kg. Samas ma usun (jällegi enesetunde järgi), et praegusel hetkel on mul rohkem lihaseid kui mul varem oli. Aga olen optimistlik ja 100% kindel, et kuu või paar veel ja saavutan suurepärased tulemused. Millalgi paari kuu pärast tahaksin teha ka MyFitnessis keha koostise analüüsi, mida tegin viimati eelmise aasta septembris. Tol ajal kaalusin ~52,9 kg, kuid rasvaprotsent oli 27% (:O õudne), ma olin ikka tõsiselt vormist väljas. Loodan, et praeguseks on asi kõvasti paranenud ja arvan, et paari kuu pärast teen ka uue analüüsi, kindlasti kirjutan siis ka tulemustest. Aga mitte veel lähiajal. 

Kokkuvõte esimesest kuust oma toitumist väga täpselt jälgides  ja endale väikseks meeldetuletuseks... 

Trust the process. 

Muutused on olnud aeglased, aga tundub, et püsivad. Mul ei ole mingeid isusid igasugu rämpstoidu järele (põhiline pahe oli enne šokolaad ja muu magus), ma ei nälgi ja kui nälg tekib, siis on isu just nende tavaliste ettenähtud toitude järgi. Kummaline tunne oli esimest korda nt pannkoogi isu asemel tunda vajadust omleti ja juurikate järele :D

Teisest küljest olen viimasel ajal tundnud, kuna olen oma keha soove paremini tundma õppima ja tunnetama hakanud, et see igapäevane piimatoodete ja muna tarbimine on veidi palju minu jaoks. Eelistan pigem taimset toitu ja tahaksin ka veidi oma toitumiskava muuta rohkem taimsemaks. Mitte otseselt seetõttu, et loomsete toitude tarbimine on minu jaoks ebaeetiline ja südames tunnen, et see on vale (no see ka lisaks), vaid pigem just füüsiliselt tunnen mingit väikest ... ma ei teagi mida. Hakkab nagu vastu lihtsalt, oleks nagu raske tunne või midagi. Seda on võimatu kirjeldada, sest pigem on tegu sellise aimdusega kui mingi otsese tugeva tundega. Hea, et poodides on vabalt kasvanud kanade mune päris laialdaselt müüa, muidu ma ei suudaks üldse seda kava järgida :D Hetkel veel jätkan nende toitudega, mis ette on kirjutatud, kuid järk-järgult tahaksin loomse toidu osa igapäevaselt vähendada ja asendada taimsete alternatiividega. 

On another note, minu lugupeetud boyfriend sõitis eile kaheks nädalaks välismaale ja selle tähistamiseks otsustasin, et teen endale väikse challenge'i. Nimelt, kuna ees ootab 2 nädalat natuke rohkem aega iseenda jaoks, siis võtan ennast sel ajal korralikult käsile ja käin iga päev trennis. Seda lubab see nädal veel eriti hästi, kuna töögraafik on ainult õhtune, mis tähendab, et saan iga päev kell 11 oma lemmiktrennides käia. Eelmine nädal läks trenni mõttes kohati nagu aiataha, sest jõudsin trenni vaid 3 päeval- õnneks ühel neist päevadest oli energiat tohutult palju ning käisin lisaks BodyPumpile veel pärast joogas. Järgmisel nädalal saab olema mu tööaeg ainult hommikune, mis muudab minu trennis käimise veidi raskemaks- ühest küljest kuna mulle meeldib pigem hommikul käia ja teisest küljest on mul pärast tööpäeva üldjuhul energia pigem otsakorral ja, teades ennast, saab olema raskem ennast trenni vedada. Ükskõik kui lähedal see MyFitness ka poleks. Aga teen seda siiski. Ja toitumist jälgin täpsemalt kui enne, st pugimispäevi ja neid suuri saksa 400 grammiseid õunu ehk jääb vähemaks. 

Eesmärgiks on siis 

1) endale korralik trenniharjumus tekitada, ka siis kui tuleb graafiku tõttu õhtul käia

2) saada nähtavaid tulemusi ja

3) loomulikult näha, kas kaks nädalat ära olnud boyfriend ka mingeid muutusi näeb. Saab olema põnev :) ootan huviga, kuna ise ju neid muutusi igapäevaselt nii väga ehk tähele ei pane. 

Lisaks sellele, tahaksin need kaks nädalat keskenduda rohkem asjadele, milleks viimasel ajal kahjuks väga palju aega pole võtnud. Maalimisele näiteks. Mediteerimisele. Lugemisele. Need on asjad, millega kunagi pidevalt tegelesin, kuid paratamatult tööl käiva inimesena tuleb kahjuks tõsiselt pingutada, et kõik vajalik, k.a. vaikusehetked iseendaga, oma päeva ära mahutada. Viimasel ajal tööl olnud pingete tõttu tunnen, et iseenese sisse vaatamine ja endaga lihtsalt olemine, on igapäevaselt tohutult olulised. Jooksvalt, just praegu seda kirjutades, otsustasin oma challenge'it veidi täiendada ja lisaksin siia

4) igapäevase meditatsiooniseansi.

Olles viimasel ajal näinud nii palju (tihti negatiivsetest) emotsioonidest haaratud inimesi, tunnen aina rohkem kui vajalik on oma tähelepanu pööramine enda sisse ja lõõgastumine pidevalt kestva ümberringi toimuva emotsionaalse keeristormi sees. Tunnen, et pean veidi endaga tegelema, et suuta säilitada harmooniat enda sees kui ümberringi midagi negatiivset juhtumas on. Samas, kõik see, mis meie ümber toimub, on kick, mida ongi vaja, et mõte hakkaks liikuma ja sellest lähtuvalt hakkaksime tegutsema positiivsema tulemuse poole. Seega olen tänulik kõige selle eest, mida enda ümber viimasel ajal näinud olen, kuna tunnen taaskord üle pika aja tarvidust meditatsiooni järele. Kunagi, kui sellega igapäevaselt tegelesin, tundsin ennast pidevalt rõõmsa, avatud ja kohal olevana igas hetkes, nii negatiivses kui positiivses. Otsustasin, et ka praegu oleks mul natuke pushimist vaja selles osas :) Keha ja vaim arenegu koos.