Taaskord update minu viimase aja tegemistest. Minu 2-nädalane eksperiment uute harjumuste loomisel on olnud mitmel moel edukas. Eelmine nädal käisin kuuel päeval seitsmest trennis, kusjuures kahel päeval neist - kolmapäeval ja reedel tegin 2 trenni järjest - mälu järgi olid need bodypump ja Kõht-Selg ja teisel päeval võisid need olla bodypump ja jooga. Viimasel ajal tunnen, et energiat jätkub kindlasti mitmeks järjestikuseks treeninguks, trennituhin on tohutu. Ja lisaks sellele on viimastel päevadel tekkinud tohutu heaolutunne - niisama päeva tegevusi tehes ja pärast trenni...Üks päev oli selline tunne nagu oleks laksu all :D tõeline natural high. See nädal on töögraafiku tõttu olnud veidi teistsugune, kuna trennides saan käia ainult õhtuti pärast tööd. Õnneks hetkel motivatsiooni jätkub, kuigi MyFitnessi trennide graafik on veidi halb, pean enne trenni alati aega parajaks tegema. Selles suhtes mõtlen homme kell 7.30 PowerBody'sse jõuda, kui vähegi suudan...eks näis. Siis oleks ka õhtu vaba.
Söögiisu on olnud korralik viimasel ajal, märkamatult on kogused (ja õunad) veidi suuremaks läinud, vähemalt mulle tundub nii, seega viimastel päevadel olen püüdnud rohkem toitumiskava täpsemalt jälgida. Pärast eilset trenni võin öelda, et olen oma kõhulihaste üle täitsa uhke kohe, ilusti tugevaks on läinud, kuid pikk tee on veel jäänud selle tulemuseni, mida soovin.
Kui mediteerimisest rääkida, siis väga pikki meditatsioone ma igapäevaselt ei ole jõudnud teha, uni on hommikuti liiga magus olnud. Samas iga päev olen võtnud vähemalt 5 minutit, et sügavalt hingata ja tunnetada oma keha ja selles asuvaid emotsioone, nii häid kui halbu. Mul on hea meel, et olen jõudnud, tasemele, kus ma ei anna hinnanguid ei tugevale õnnetundele ega tugevatele negatiivsetele emotsioonidele. Viimasel ajal (tegelikult on seda olnud ka varem, kui tihedamini mediteerimisega tegelesin) olen tundnud tohutut rõõmu lihtsalt erinevate emotsioonide tundmisest. Väga harva juhtub, kui olen nii täielikult kaasa haaratud emotsioonist, olgu selleks siis viha või õnnetunne, et mingi osa minust ei suudaks tajuda ja tunnetada seda emotsiooni kõrvalt - ja milline rõõm on kogeda inimeseks olemise kogemust koos kõigi oma rõõmude ja kurbustega. Vapustav. Olles olnud nüüd poolteist nädalat põhimõtteliselt kõige rohkem iseendaga, mõistan uuesti, miks minu paari aasta tagune unistus oli minna kuhugi India koopasse üksi mediteerima - ilma segavate faktoriteta nagu igapäevaelu paratamatult toob, on nii hea tunne olla iseenda sügavuses ja tajuda lihtsalt olemist. Teisest küljest tunnen, et olen vahepeal arenenud nii kaugele, et suudan igapäevaelu muutuste ja lainetega kohal olles toime tulla. See tähendab - vaatamata rõõmudele-muredele, mis elu toob - püüan ja tundub, et suudan iga hetke tajuda sellisena nagu ta on. Ilma hinnanguteta. Ja see on kõige tähtsam.
Hetkel olen käsile võtnud ka raamatute lugemise taas - praegu on käsil David Deida "Sinine tõde" - järjekordne vaimsest enesearengust rääkiv raamat, mis nagu paljud teisedki, mida olen lugenud (Osho, Eckhart Tolle, Louise Hay, jt.), rõhutab avatuse tähtsust igas hetkes elades. Täpselt sobiv minu praeguse mõtteviisi ja tunnetuse tasemega. Avatus - see tähendab minu jaoks emotsioonidesse klammerdumisest vabanemist, lõdvestumist ja aktsepteerimist. See ei tähenda täiuslikkust või murede alla surumist. See tähendab maailma tajumist ilma hinnanguteta. Enda sees toimuva jälgimine kõrvalt on muuseas päris põnev :)
Ja lisaks. Midagi, mida olen igapäevaselt harjutanud ja uuesti enda jaoks leidnud, on tänulikkus. Lihtne "aitäh", mis on mõttes suunatud iseendale, inimestele, asjadele, juhtumitele, nii negatiivsele kui positiivsele, annab esiteks suurepärase enesetunde. Ja avatuna seda tänulikkust tunnetades - hakkab kõik paremini minema. Probleemid laabuvad. Mida tänulikum olla, seda rohkem ilmub su ellu asju, mille eest tänulik olla. Seda tuleks meeles pidada. Praktika näitab, et lihtne mõttes öeldud "aitäh" teeb imesid.
Lõpetuseks - leidsin 9gag'ist eile ühe väga motiveeriva postituse, mida tahaksin ka jagada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar