Teine nädal..

...ei möödunud nii edukalt kui esimene. Praeguseks oli kaal 53,7 kg, sel nädalal sõin ikka suht valimatult ja paistab, et nüüd kui keha ära harjus selle Grenade'iga - võtan nüüd 4 tblt päevas nagu ette on nähtud - siis see isupuuduse küsimus kadus kahjuks ära. See nädal ei jõudnud ka trenni nii tihedalt kui esimese suure motivatsioonihooga. Tahaks nüüd loota, et äkki tuleb motivatsioonituhin tagasi ja kui natukenegi toitumist jälgida, siis tundub, et see asi ikkagi toimib.. endiselt soovitan. Hurraa.

53,8 kg

Jep.

Grenade

Pärast septembrikuu trennilaiskust ja 35 päeva mitte trenni tegemist ja pugimist otsustasin ennast uuesti kätte võtta.

 

(If you're tired of starting over, stop giving up ... )

 

 

Hakkasin eelmisest teisipäevast, 30.septembrist uuesti ja korralikult trennis käima, terve eelmise nädala olen ma iga päev kas rühmatrennides käinud või kodus trenni teinud (Kayla Itsines kava, video jooga), rohkem jalgsi kõndinud - mis on nüüd tohutult hea ja mugav, sest elan kesklinnas - ja mu külmkapp sisaldab hunnikutes rohelist, puuvilju ja kodujuustu. Lisaboonus üksi elamisel on see, et igasugu rämpstoitu koju lihtsalt ei teki.

 

Hakkasin lugema ka erinevate toidulisandite kohta ükspäev kui internetist fitspirationit otsisin. Igasuguste lisa tablettide võtmist ma pole kunagi pooldanud, aga lugedes häid reviewsid ja arvamusi, et toidulisandid kiirendavad protsessi, otsustasin siis proovida. Kiiret mul kuhugi pole (kuigi motivatsiooni mõttes panin endale kenamasse vormi saamise tähtajaks 3 kuud), aga huvi tekitas küll. Ostsin siis Grenade no 1 rasvapõletaja. Esialgu väiksema paki, sest mõtlesin, et proovin algul paar nädalat - põhiline põhjus, miks ma otsustasin antud toidulisandit proovida, oli soov saada natuke lisa motivatsiooni, kuna selle tunde, et teen midagi a little bit extra lisaks tavalisele trennile ja oma menüü paanilisele jälgimisele. Teisipäeva hommikul, 30 minutit enne trenni, võtsin esimese tableti.

 

Ma ei tea, kas see oli mu ettekujutus, aga trennis tundus kohe olevat rohkem energiat ja viitsisin rohkem pingutada. Tol päeval ma selle ühe tabletiga piirdusingi, kolmapäevast alates hakkasin võtma 1+1 nagu ette nähtud - 1 hommikul pool tundi enne sööki ja teine siis pool tundi enne lõunat. Mõjuma hakkas see asi KOHE. Arvatavasti tänu sees olevale kofeiini suurele kogusele oli tunda (ja on siiani iga päev) tohutut energialaksu, mis kestab minu jaoks terve päeva. Ma viitsin ringi sebida, koristada, trenni teha, jalgsi pärast õhtul hilja lõppevat tööpäeva koju jalutada ja energiat jääb ülegi. Pidevalt on selline tunne, et tahaks ASJU TEHA.

 

Lisaks sellele kadus mul ka söögiisu. Mitte täielikult, aga täiesti esmakordselt on mul tunne, et ma ei pea söögi pärast muretsema, üldse. Uskumatu. Isegi pärast suhteliselt rasket trenni ma tunnen tühja kõhu olemasolu (umbes tund aega pärast trenni), aga ma ei viitsi süüa, mul ei ole vaja süüa. Varem pole mul elusees sellist asja olnud. Söök (või siis selle puudumine või vältimine või kaloraaž) on alati olnud mu tähelepanu keskpunktis ja kogused olid alati ka suhteliselt suured. Ma söön ikka praegu, aga söögikordade vahepeal ei ole isusid, kõht saab palju rutem täis ja no seda pole ka varem olnud, et ma söön nt 'vahepalaks' ühe pirni ja kõht on - nii hullult täis - ja lõuna söön nt pärast seda alles mitme tunni pärast. Täiesti uskumatu kui lihtne on Grenade'i võttes oma toitumisplaani õigesti jälgida. Minu jaoks on praegune olukord täiesti teistsugune võrreldes varasemaga. Kaalu osas ei oska ma veel rääkida, aga tunnen ennast kergemana ja no toidukoguseid arvestades, mis on palju väiksemad nüüd, võib arvata, et selle nädalaga olen ma juba alla võtnud. Alustades selle oma *programmiga* oli mu kaal eelmisel teisipäeval 54,3 kg. Kui palju see ühe nädalaga muutunud on, sellest teen updatei homme.

 

Kui kasulik kahjulik Grenade on, selles osas ma ei oska eriti kaasa rääkida.

 

Jooma paneb see Grenade küll meeletult. Üks päev eelmine nädal arvestasin kokku, et päeva jooksul jõin ära umbes 5 liitrit vett - hommikul kodus vesi ja tass teed; päeval täitsin ja jõin ära kaks 1,5 l pudelitäit vett, käisin trennis, seal jõin 0,75l ja muidugi õhtul kodus ka veel. Päris jõhker kogus tuli kokku, võis olla isegi rohkem kui 5 l kokku. Loomulikult on wc vahet jooksmine päris tihe sellest tulenevalt.

 

Vahepeal oli mul ka selline väga light headed olla - võib-olla sellest meeletust vee kogusest, võib-olla kofeiinist.. märkasin seda uimasuse tunnet just õhtupoole, äkki siis sellest, et tableti mõju hakkas lahtuma?

 

Magamisega on veidi raskusi, õnneks mitte kogu aeg, aga vahepeal ei taha uni väga tulla (õnneks 8 tundi olen minimaalselt ikkagi magatud saanud siiski). Varasemat pidevat väsimust igatahes pole.

 

Kokkuvõttes - soovitan proovida. See on jõhker asi ja organismi paneb see täistuuridel tööle, selline tunne on küll (on see hea või halb - pakun, et pigem halb, sest loomulik see küll mingit pidi pole). Aga pigem algul ikka 1 või max 2 tabletti korraga päevas. Ei kujuta ette, mis tunne oleks kui kohe 4 tk päevas võtta- olen küll suhteliselt suur kohvi jooja olnud, aga see kofeiinilaks on päris korralik. Plussiks selle juures on, et lisaks kohvi veel ei suuda juua ja loodetavasti lähevad hambad jälle valgemaks, selles osas ei olnud igapäevane kohvi joomine üldse hea harjumus. Nüüd läheb tasside viisi teed muidugi.

 

Ma oleksin tõesõna sellest Grenade'ist hullus vaimustuses... kui sellel želatiini sees poleks. :/ See tekitab minus väga suurt süütunnet, et ma sellise toote endale ostsin. Kui leiaksin sellele alternatiiviks taimse kapsliga toidulisandi, mis samamoodi mõjub, siis lendaks Grenade prügikasti. Hetkeseisuga neelan oma süütunde alla ja annetan sellevõrra Kassitoale lisaraha.

 

Pikas perspektiivis neid tablette ilmselt siiski ei ole mõistlik tarbida. Ametlikul kodulehel on kirjas, et iga 6-8 nädala tagant võiks teha 2-nädalase pausi. Ilmselt minu paus saab olema siis detsembri alguses. Eks siis elu näitab, mis tunne selle pausi ajal on ja kuidas Grenade'i mitte võtmine mu kohvijoomist mõjutab. Hetkel otsustasin võtta 2+1 tabletti sel nädalal. Võib-olla järgmisel 2+2. Vaatab.

 

 

Vegan jutt ja söögikohad

Nagu eelmistes postitustes kirjutasin, jälgisin ma vahepeal üsna korralikult M.Kalmuse toitumiskava. Ja soov (ainult) taimset toitu süüa läks üha suuremaks. Vahepeal läks aga toitumine käest ära ja siis otsustasin ennast korralikult kätte võtta. Suvine aeg ei ole ka trennis käimisele hästi mõjunud, kohati sellepärast, et päikselise ilmaga ei tõmba just treeningsaali poole, teisest küljest on suvine tunniplaan selline, mis väga suurepäraselt mu töögraafikuga just kokku ei sobi. Aga need on vabandused. If it matters, you'll find a way; if it doesn't, you'll find an excuse, eksole..... Enda lohutuseks olen aga viimasel ajal trenniväliselt üsna palju liikunud väljas, pikad jalutuskäigud ja muu selline. Ka trenni olen sattunud, aga kõvasti vähem kui varem.

Tänane trenn oli Toning. Ja issand jumal kui raske see oli. Ühest küljest oli mul hea meel selle üle - raske - järelikult toimib. Teisest küljest tegi see kurvaks, sest tundsin, et varem olin palju tugevam ja suutsin palju rohkem. Samas, kui see tugevus kiiresti kadus, siis ilmselt tuleb see ka kiiresti tagasi kui jälle oma trennilainele saan. No biggie.

Söömisest rääkides... Olen juba mõnda aega vaid taimset toitu söönud ja ma tunnen, et see on nii õige. Ma ei sunni ennast selleks, isu on vaid taimse järele. But wait, there's more. Lugesin hiljuti sellisest asjast nagu High Fat Low Carb Diet. Originaalis tähendab see lõpmatu hulga muna, rasvase liha ja rasvaste piimatoodete söömist, kaloraažist olenemata, kuni kõht on täis. Kuidas see küll tervisele kasulik peaks olema, seda ma ei oska kommenteerida. Pigem ennustan selle järgijatele südamehaigusi, diabeeti ehk?, kõrget kolesterooli ja muud sellist pikemas perspektiivis. Aga pidavat kiiresti kaalule mõjuma, eks selles peitub ka antud dieedi võlu. Ekstreemversioon on see, et esimestel päevadel sööd vaid 20 g süsivesikuid, hiljem võid tõsta oma süsivesikute arvu 60 grammini. 

Kuna see dieet lubab, et isusid vahepeal ei teki ja kuna rasvast ei saa lõpmatuseni süüa, sest lihtsalt üks hetk keha ütleb, et on küll (enne ülesöömist siis), tundus see osa sellest päris kena. Seega otsustasin proovida seda dieeti taimses versioonis.

Minu menüü hetkel koosneb seentest, köögiviljadest (brokkoli, porgand jms, v.a kartul; küpsetatud kujul siis) ja salatitest, tofust, hummusest (ise tehtud, pmst kikerherned sidrunimahla ja oliivõliga), maapähklivõist (awesome!), üleüldse pähklitest, oliividest ja avokaadodest. Mõnikord hommikuti olen söönud ka banaani-maapähklivõi segu (mis on tõsiselt hea maitsega). Lisandiks olen kasutanud Soomest ostetud riisiproteiini pulbrit (~89g proteiini/100 g pulbri kohta :D), seda siis smuutides ja mõnikord lisan hummusele. Ja peab ütlema, et tõesti olen söönud vähem ja jälginud oma päevast kaloraaži http://tap.nutridata.ee programmi abil. Seda nüüd siis nädal aega. Lisaks sellele, ei vaja ma enam vahepalasid, nagu M.Kalmuse kava puhul. 3 põhisöögikorrast piisab ilusti. Enesetunde järgi tundub selline söömine olevat kui detox kuur. Eks elu näitab, mis pikemas perspektiivis saab, praeguse seisuga on rämpsusöömisest juurde tulnud 1-2kg ilusti kadunud, huviga ootan, mis saab esimese kuu lõpus.

Minu kena lõunasöök. Ilma õlita kergelt praetud külmutatud juurikad ja šampinjonid, millele lisasin maitsestamiseks maitsepärmi. Rooma salati lehtedel on ise tehtud guacamole - üks avokaado, sidrunimahl, Himaalaja sool ja natuke chillit. 

Muus osas tahaksin välja tuua, kui ma seda veel teinud pole, kuidas ma armastan vanalinnas asuvat taimetoidurestorani (Vegan Restoran V). Käisin seal sõbrannaga, tellisin salati india pähkli kastmega (mis muuseas sobib ideaalselt mu dieediga kokku) ja värskelt pressitud porgandimahla. 

Pildil olevat lisandiks saadud sepikut oliivõliga ma seekord ei söönud, mind you.

Ilus päev oli.

Suurepärastest söögikohtadest rääkides, soovitan kindlasti Solarise 4.korrusel asuvat kohvikut Komeet, kus sõin hiljuti kinoa-tofu salatit, mis oli awesooomeee. Hiljuti külastasin ka buffeed nimega Bliss, mis oli päris huvitav oma mitmekesise toiduvaliku suhtes. Mlemad on üsnagi kallid (Komeedi vegan salat oli 9€ - aga oli seda väärt; Blissis on toit kaalu järgi, 15€/kg. Minu toit läks kuskil 6 eurot maksma, aga arvestades sealseid üsna 'tavalisi' sööke just hinnaklassi poolest, ütleks, et igapäevaseks toidukohaks, mis nad minu arusaamise järgi olla püüavad, ma seda just ei nimetaks).

Tahtsin kirjutada muudest asjadest, aga märkamatult sai sellest postitus restoranide kohta :D

Lisan lõppu natuke spirituaalsust. 

Only on the periphery are we separate; at the center we are one.

Powerful stuff.

A kust sa oma proteiinid saad?

Proteiin on ikka olnud selline trennitegijate ja muidu söögihullude lemmikteema. Eriti siis, kui ütled, et oled taimetoitlane - ja jaa, sa ei saa oma valgukogust kätte - ja muu selline klassika, mida taimetoitlased kuulevad elus ilmselt kvadriljon korda. 

Kuna hetkel jälgin endiselt M.Kalmuse toitumiskava, mis sisaldab muna ja kohupiima, siis tükk aega juba olen tundnud, et keha sooviks rohkem taimsemat toitu. Oma viitsimatuse tõttu ma pole uurinud siiani, kuidas ma sellega seoses oma söömist muutma peaks. Mõtlesin siis katsetada ja asendada osad loomsed tooted hoopis taimse alternatiiviga. Ostsin üleeile kanepi proteiini pulbri.   

 

 




Varem ei ole ma seda tarbinud esiteks sellepärast, et mul on puudunud teadmised igasugu proteiinipulbrite kohta üleüldiselt ja igaks juhuks pole tahtnud lisada oma menüüsse igasuguseid 'lisasid', sest väga lihtne on niiviisi saada toitaineid (ja kaloreid) liiga palju. Teiseks, see pulber on ikka suht kallis ka, nagu üldiselt igasugu superfoodid kipuvad olema. Seekord otsustasin, et enne kui igapäevaselt tarbima hakkan, uurin ka välja, kui palju seda täpselt vaja läheks ja kuidas mõningaid toiduaineid sellega asendada. Näiteks hommikul sobiks see ideaalselt pudru sisse segatuna lisandiks mõeldud kodujuustu või muna asemel.

Ühes munas on umbes 75 kcal ja 6 grammi proteiini.

Kanepipulbril on tohutult palju kasulikke omadusi. Lisaks kõrgele valgusisaldusele (ja see on see kvaliteetne complete protein, mis tähendab, et see sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid) sisaldab see ka omega-3 ja 6 rasvhappeid ja on väga kergesti seeditav, mis tähendab, et keha omastab vajalikud ained kergesti ja kiiresti. 100 grammis pulbris on 370 kcal ja valku 49,5 grammi. Soovitatav päevane kogus paki peal oleva info järgi on 2-4 spl.

Maitse poolest on see pulber selline muru maitsega ja veidi jahune, toidu muudab see värvuselt roheliseks. Täna hommikune protein smoothie koosnes mul soja- ja mandlipiimast, maasikatest, piparmündi lehtedest ja kanepipulbrist ning maitse oli väga hea, kuigi ilmselt mõne jaoks harjumatu. Pulbrit lisasin 2 spl.

Kiire googeldamise tulemusena selgub, et ühe muna asendamiseks läheb 1 spl pulbrit, seega homsest püüan siis arvestada sellise kogusega.

Muna VS kanepiproteiin?

• 1 spl kanepiproteiini pulbrit sisaldab ca 30 kcal. 1 munas, nagu öeldud, ca 75 kcal.
• Samas koguses kanepipulbris on 5 grammi valku. 1 munas 6 grammi.
• Kanepis 3g süsivesikuid, munas 0,4g.
• Kanepis 2,6g kiudaineid, munas 0g.
• Kolesterool: kanep 0 - muna 186 mg.
• Rasvad: kanep 0,8g - muna 4,8g.

Toitumise psühholoogilistest aspektidest

Sattusin mõned päevad tagasi pärast trenni Rahva Raamatusse ja leidsin sealt ühe raamatu, mida tükk aega tagasi sirvisin (ja nagu hiljem meelde tuli, tegin osadest lehekülgedest ka pilti). Tegu siis Doreen Virtue "Painava söögiisuga" ja mõtlesin sellel teemal natukene kirjutada. Kuna minu elufilosoofia seisneb selles, et kõik, mis meiega toimub (sündmused, suhted, ka asjad, mis toimuvad pealtnäha juhuslikult), on seotud alateadlikul tasemel meie isiklike hirmude, ebakindluste ja muu sellisega, siis loomulikult on nendega seotud ka meie toitumine ja isud.

 

Toitumisteema on minu jaoks alati väga huvitav olnud, ma ütleks isegi, et ma mõtlen toidust liigagi palju. Mulle meeldib süüa, mulle meeldib küpsetada, lugeda erinevate toitude kasulikkusest, erinevate ainete ja kalorite sisaldusest, ja pööran üpris palju tähelepanu sellele, mida söön.

 

Hetkel, kuna jälgin toitumiskava, siis isusid spetsiifiliste toitude järgi tunnen vähe (maapähklivõi vahelduva eduga. Shokolaad ja küpsetised on minu elust kadunud). Kui antud raamatut esimest korda sirvisin, juhtus see olema just sellel perioodil, kui tundsin väga suurt vajadust pähklite järele. Kuna ma usun ka, et keha ja vaim on üks tervik ning töötavad koos, siis olen kindel, et asi oli nii mingi keemilise aine puudujäägis, mis väljendus isus pähklite järele, kui seotud tolle eluperioodi pingetega. Näiteks "Painavas söögiisus" toodud isude põhjused ühtivad täpselt tunnetega, mida tol hetkel tundsin.

 

Seetõttu teeksin sellest raamatust lühikokkuvõtte - tutvumiseks ja endale memoks, ehk läheb kunagi vaja. Lisaks sellele, et raamat jagab erinevad toidud tekstuuri järgi rühmadesse ja annab neile tunnetega seotud tähendused, õpetab see ka positiivsete affirmatsioonide kaudu pöörama tähelepanu antud tunnetest ja hirmudest vabanemiseks. Probleemi teadvustamine on juba pool võitu selle lahendamisel :)

 

Toitude grupid ja nende seosed meie tunnetega lühidalt on siis järgmised:

 

1) Rasvased toidud - isu rasvaste toitude järele väljendab turvatunde puudumist, kaitstuse vajadust ja ebakindlust oma elu ja tuleviku suhtes. Ka Louise Hay järgi on rasv kui kaitsekiht ja eks see ole ka loomulik paralleel. Affirmatsioonid selle puhul oleksid:

• Mul on otsuste langetamiseks jõudu ja tarkust
• Olen armastatud ja hoitud, ning need emotsioonid tulevad sügavalt minu seest
• Jumala armastus elab minus, igas minu rakus
• Saan rahulikult üksi olla
• Kõigi mu vajaduste eest kantakse hoolt just praegu
• Olen kaitstud; mind ümbritseb soe ja hele valgus
• Vastutan ise enda eest ja kannan hoolt, et teised teaksid mu piire.

(Lisaksin igaks juhuks juurde, et siin kasutatud "jumal" ja "valgus" jms ei pea seonduma usklikuks olemisega, minu jaoks isikult on tegu pigem sellise elu egost laiema tunnetamisega ja üldise turvatundega. et kõik läheb hästi)

 

2) Magusaisu - minu arvates tuleb magusaisu kokkuvõttes meie sees olevast segadusest ja ebakindlusest (kõik need tunded on seotud hirmuga, millest võiks loogiliselt järeldada, et näiteks isu magusa ja rasvase järele - nt shokolaad - on segu erinevatest tunnetest, kuna väga harva tunnetame negatiivses või pingelises olukorras ainult ühte konkreetset tunnet korraga). Magusaisust loobumiseks:

• Aeg on piiramatu ressurss
• Mul järkub energiat kõigi eesmärkide saavutamiseks
• Kuulan oma sisehäält ja elan vastavalt sellele
• Usaldan oma vaistu, mis mind suunab ja juhib
• Võin muretsemata puhata ja meelt lahutada.

3) Küpsised, koogid, pirukad - ja isu nende järele on seotud tunnustusevajadusega.  Nagu Luule Viilma ütleb, tuleb see "hirmust, et mind ei armastata". Mingi periood mõnda aega tagasi märkasin endal meeletut isu just saiakeste ja küpsiste järele. Kas tol hetkel tundsin neid tundeid, ma täpselt hetkel ei mäleta.

• Mind armastatakse. Olen armastusväärne.
• Olen hea inimene ja loomulikult meeldin teistele just sellisena, nagu olen.
• Enda kiitmises ja tunnustamises pole midagi imelikku.
• Kui võidan mina, võidavad ka teised.
• Mind ümbritseb soe ja hõrk armastus.
• See, mis juhtub, sõltub minust!

4) Süsivesikud - puuduse tunne, hirm millestki ilma jääda; pinged sellega seoses.

• Kõik, mida kaotan, asendatakse automaatselt millegi paremaga.
• Olen lõdvestunud ja usaldav just praegu.
• Saadan oma pinged universumisse.
• Armastus ümbritseb mind just praegu
• Armastuse allikas on alati minu sees ja minu ümber.
• Mul on piisavalt aega, annet ja energiat, et kõiki eesmärke ellu viia.
• Mul on armastavad sõbrad, kes mind lohutavad.

5) Pähklid - mu lemmikteema. Maapähklivõi käib samuti siia alla. Põhiline, mida raamatus rõhutati, on vajadus lõbutsemise järele. Ja kogemuse põhjal võin öelda, et see on tõesti nii olnud. Pähklite isu on tõesti tekkinud tugevalt just siis kui olen näiteks tahtnud teha midagi lõbusat iseenda jaoks, aga selleks pole jätkunud aega, energiat või on midagi alati ette tulnud, et pole saanud lihtsalt lõõgastuda.

• Võin rahulikult enda vastu hea olla
• Kuulan ja järgin oma südame häält
• Mõistan, et lõbu on vajadus
• Tunnen end mõnusalt, pühendan aega naudingutele ja muretutele tegevustele.
• Vastutan ise oma vajaduste rahuldamise eest; luban endale päeva jooksul rõõmuhetki.
• Püüdluste ja soovide eest hoolitsemine näitab minu tugevust.

6) Näksimisisu - on minu jaoks selline asi, mis tekib stressist, pingest, väsimusest ja igavusest. Samas isudega üleüldiselt on jällegi nii, et tuleb vahet teha, kas tegu on tõepoolest isuga või automaatse harjumusega, mis tekib kui toit lihtsalt sinu ees olemas on.

• Mu keha on pingetest vaba
• Annan andeks endale ja teistele
• Vabastan end süütundest
• Hoolitsen enda eest laitmatult
• Mul on armastavad, hoolivad ja helded sõbrad

7) Šokolaadiisu - on kombinatsioon rasvasest ja magusast ning väljendab armastuse puudumise tunnet (teiste ja kindlasti iseenda poolt). Arvan, et lisaks sellele võib see väljendada ka näiteks solvumist.

• Olen armastust väärt
• Olen armastus ja armastus kiirgab läbi minu
• Olen läbi ja lõhki armastusest tulvil
• Tunnen üle kogu keha õndsust
• Olen armastusväärne ja armastatud just praegu
• Tõmban oma ellu armastavaid inimesi
• Mul on armastavad, helded ja taktitundelised sõbrad
• Väärin armastust sellisena nagu olen
• Palun suhetest seda, mida vajan
• Suhete asjus küsin , saa ja kuulan austusega jumalikku juhatust.

Viimased poolteist nädalat...

Taaskord update minu viimase aja tegemistest. Minu 2-nädalane eksperiment uute harjumuste loomisel on olnud mitmel moel edukas. Eelmine nädal käisin kuuel päeval seitsmest trennis, kusjuures kahel päeval neist - kolmapäeval ja reedel tegin 2 trenni järjest - mälu järgi olid need bodypump ja Kõht-Selg ja teisel päeval võisid need olla bodypump ja jooga. Viimasel ajal tunnen, et energiat jätkub kindlasti mitmeks järjestikuseks treeninguks, trennituhin on tohutu. Ja lisaks sellele on viimastel päevadel tekkinud tohutu heaolutunne - niisama päeva tegevusi tehes ja pärast trenni...Üks päev oli selline tunne nagu oleks laksu all :D tõeline natural high. See nädal on töögraafiku tõttu olnud veidi teistsugune, kuna trennides saan käia ainult õhtuti pärast tööd. Õnneks hetkel motivatsiooni jätkub, kuigi MyFitnessi trennide graafik on veidi halb, pean enne trenni alati aega parajaks tegema. Selles suhtes mõtlen homme kell 7.30 PowerBody'sse jõuda, kui vähegi suudan...eks näis. Siis oleks ka õhtu vaba.

 

Söögiisu on olnud korralik viimasel ajal, märkamatult on kogused (ja õunad) veidi suuremaks läinud, vähemalt mulle tundub nii, seega viimastel päevadel olen  püüdnud rohkem toitumiskava täpsemalt jälgida. Pärast eilset trenni võin öelda, et olen oma kõhulihaste üle täitsa uhke kohe, ilusti tugevaks on läinud, kuid pikk tee on veel jäänud selle tulemuseni, mida soovin.

 

Kui mediteerimisest rääkida, siis väga pikki meditatsioone ma igapäevaselt ei ole jõudnud teha, uni on hommikuti liiga magus olnud. Samas iga päev olen võtnud vähemalt 5 minutit, et sügavalt hingata ja tunnetada oma keha ja selles asuvaid emotsioone, nii häid kui halbu. Mul on hea meel, et olen jõudnud, tasemele, kus ma ei anna hinnanguid ei tugevale õnnetundele ega tugevatele negatiivsetele emotsioonidele. Viimasel ajal (tegelikult on seda olnud ka varem, kui tihedamini mediteerimisega tegelesin) olen tundnud tohutut rõõmu lihtsalt erinevate emotsioonide tundmisest. Väga harva juhtub, kui olen nii täielikult kaasa haaratud emotsioonist, olgu selleks siis viha või õnnetunne, et mingi osa minust ei suudaks tajuda ja tunnetada seda emotsiooni kõrvalt - ja milline rõõm on kogeda inimeseks olemise kogemust koos kõigi oma rõõmude ja kurbustega. Vapustav. Olles olnud nüüd poolteist nädalat põhimõtteliselt kõige rohkem iseendaga, mõistan uuesti, miks minu paari aasta tagune unistus oli minna kuhugi India koopasse üksi mediteerima - ilma segavate faktoriteta nagu igapäevaelu paratamatult toob, on nii hea tunne olla iseenda sügavuses ja tajuda lihtsalt olemist. Teisest küljest tunnen, et olen vahepeal arenenud nii kaugele, et suudan igapäevaelu muutuste ja lainetega kohal olles toime tulla. See tähendab - vaatamata rõõmudele-muredele, mis elu toob - püüan ja tundub, et suudan iga hetke tajuda sellisena nagu ta on. Ilma hinnanguteta. Ja see on kõige tähtsam.

 

Hetkel olen käsile võtnud ka raamatute lugemise taas - praegu on käsil David Deida "Sinine tõde" - järjekordne vaimsest enesearengust rääkiv raamat, mis nagu paljud teisedki, mida olen lugenud (Osho, Eckhart Tolle, Louise Hay, jt.), rõhutab avatuse tähtsust igas hetkes elades. Täpselt sobiv minu praeguse mõtteviisi ja tunnetuse tasemega. Avatus - see tähendab minu jaoks emotsioonidesse klammerdumisest vabanemist, lõdvestumist ja aktsepteerimist. See ei tähenda täiuslikkust või murede alla surumist. See tähendab maailma tajumist ilma hinnanguteta. Enda sees toimuva jälgimine kõrvalt on muuseas päris põnev :)

 

Ja lisaks. Midagi, mida olen igapäevaselt harjutanud ja uuesti enda jaoks leidnud, on tänulikkus. Lihtne "aitäh", mis on mõttes suunatud iseendale, inimestele, asjadele, juhtumitele, nii negatiivsele kui positiivsele, annab esiteks suurepärase enesetunde. Ja avatuna seda tänulikkust tunnetades - hakkab kõik paremini minema. Probleemid laabuvad. Mida tänulikum olla, seda rohkem ilmub su ellu asju, mille eest tänulik olla. Seda tuleks meeles pidada. Praktika näitab, et lihtne mõttes öeldud "aitäh" teeb imesid.

 

Lõpetuseks - leidsin 9gag'ist eile ühe väga motiveeriva postituse, mida tahaksin ka jagada.

 

 

 

Update'i aeg!

Niisiis, väike update minu viimase aja tegemistest, progressist ja muust. 

Eilse seisuga sai mul täpselt 4 nädalat ehk kuu aega Marek Kalmuse toitumiskava järgimist. Selle aja jooksul olen väga tubli olnud, söömist olen jälginud täpselt, kuu aja jooksul on ette tulnud 2 pidu, mil tarbisin alkoholi, ja 1, mil alkoholi asemel oli fatburner ja suhkruvaba energiajook. Peaks mainima, et järgmistel hommikutel oli samasugune pohmelli tunne mõlemal juhul. Tunne, nagu oleks oma keha korralikult mürgitanud, lisaks väsimus..pea käis ringi ka Red bullist ja Monsterist. Peaksin endale mingi tõsise alternatiivi leidma, sest kahjuks lihtsalt vett ma peo ajal juua ei suuda (vanad harjumused vist; tunnen, et see on väga kõvasti mu psühholoogias kinni ja siiani ma pole lihtsalt suutnud oma nõrga tahtejõu tõttu seda harjumust muuta. Kuigi alkoholi mitte tarbivad sõbrannad (you know who you are ;) on tõsiseks eeskujuks). Energiajoogid on tohutult kahjulikud, ja seda ma ütlen puhtalt enesetunde järgi, mis hiljem esile tuleb. Tavalisel päeval energiajooki juues tekib südame puperdamine, pärast pidu aga põhimõtteliselt mürgitus. Mahlad mind samas ka eriti ei tõmba, kuna ma pole kunagi eriline mahlasõber olnud, eriti kui rääkida tavalistest poemahladest, mis põhimõtteliselt on lihtsalt suhkrusiirup (järgmine psühholoogiline blokk mul). 

Asi, mida ma olen mõelnud proovida, mida välismaal palju kiidetakse, aga mis Eestis pole veel nii populaarne, on naturaalne kookosvesi - madala energiasisaldusega (19kcal/100ml) ja peaks ka väga hea maitsega olema ning kasulik. Ainuke miinus on, et see on kallis..330 ml pudeli hinnaks on pea 3 euri (Kaubamaja, Solaris, Biomarket jt looduspoed), ausalt öeldes ma pole lihtsalt raatsinud seda siiani osta. Mis tegelikult, kui mõtlema hakata, on imelik, sest poes käies on minu arved väga suured, kuna eelistan alati pigem kallimaid, öko-, toor-, taimetoitusid ja imeasju, mida tavainimese ostukorvis väga tihti ei leidu. Varsti proovin ära igatahes.

Ah jaa, üks põnev asi, mida ma vahepeal muuseas veel proovisin, oli mandlivõi tavalise maapähklivõi asemel. Loomulikult oli tegu jällegi organic, ilma lisatud suhkru ja soolata hirmkalli ökopoe tootega, 170g purgi hind oli kuskil 6 eurot (võrdluseks - tavaline maapähklivõi samalt firmalt maksab 3,88 €, poest ostetud mitte-öko versioon kuskil 2,45€ ja purk on 350gr. Biona firmal on veel valikus ka india ja metsapähkli võid, mida tahaks kindlasti proovida). Väga hea oli muidu, maitses nagu röstitud mandlid, kuna soola ega suhkrut polnud lisatud, siis kindlasti võib see tunduda harjumatu maitsena esialgu, mina aeg-ajalt lisasin sellele natuke Himaalaja roosat kristallsoola. Kuna välismaal promotakse viimasel ajal just mandlivõid maapähklivõi asemel, kuna see olevat tervislikum, siis hakkaski mind huvitama, kas sellel on alust või mitte ja mis vahe siis neil kahel on. Hinnavahe ilmselt tuleb sellest, et maapähklid iseenesest on kõvasti odavamad, seetõttu ka odavam tootmine. Vitamiinide ja valgu allikana on mõlemad sordid väga head, pärast lühikest uurimustööd interneti avarustes jõudsin järeldusele, et tegelikkuses suurt vahet pole tervislikkuse mõttes - juhul, kui mõlemad on tehtud puhtast toorainest ning ei sisalda suurtes kogustes lisatud suhkrut, soola ja rafineeritud õlisid. Tavapoes müüdavad odavad (maa)pähklivõid sisaldavad u 80-90% ulatuses pähkleid ja ülejäänu on siis taimne õli (soja, maisi, rapsi...hüdrogeenitud, rafineeritud, võimalik, et ka GMO...või palmiõli, mille tõttu kuuldavasti gorillad oma kodudest ilma jäävad). Ühesõnaga lisaained on need, millel, nagu iga teise toidu puhulgi, tuleb silm peal hoida. Maitse osa on vaieldav, ma ise vist eelistan pigem maapähklivõid. Muud versioonid pähklivõidest on veel proovimata.

Aga söömised söömisteks ja pidutsemised pidutsemisteks.

Täna pärast trenni kaalusin 53,9 kg, mis tähendab, et täpselt kuu ajaga olen alla võtnud täpselt 1 kilogrammi. Marek Kalmuse sõnul on see väga hea tulemus, kuna mu kaal olevat juba nii madal, et hea kui üldse liigub ilma nälgimiseta. Mina sellesse nii väga ei usu, kuna esiteks olen kaalunud aasta-paar tagasi ka 50-52 kg. Samas ma usun (jällegi enesetunde järgi), et praegusel hetkel on mul rohkem lihaseid kui mul varem oli. Aga olen optimistlik ja 100% kindel, et kuu või paar veel ja saavutan suurepärased tulemused. Millalgi paari kuu pärast tahaksin teha ka MyFitnessis keha koostise analüüsi, mida tegin viimati eelmise aasta septembris. Tol ajal kaalusin ~52,9 kg, kuid rasvaprotsent oli 27% (:O õudne), ma olin ikka tõsiselt vormist väljas. Loodan, et praeguseks on asi kõvasti paranenud ja arvan, et paari kuu pärast teen ka uue analüüsi, kindlasti kirjutan siis ka tulemustest. Aga mitte veel lähiajal. 

Kokkuvõte esimesest kuust oma toitumist väga täpselt jälgides  ja endale väikseks meeldetuletuseks... 

Trust the process. 

Muutused on olnud aeglased, aga tundub, et püsivad. Mul ei ole mingeid isusid igasugu rämpstoidu järele (põhiline pahe oli enne šokolaad ja muu magus), ma ei nälgi ja kui nälg tekib, siis on isu just nende tavaliste ettenähtud toitude järgi. Kummaline tunne oli esimest korda nt pannkoogi isu asemel tunda vajadust omleti ja juurikate järele :D

Teisest küljest olen viimasel ajal tundnud, kuna olen oma keha soove paremini tundma õppima ja tunnetama hakanud, et see igapäevane piimatoodete ja muna tarbimine on veidi palju minu jaoks. Eelistan pigem taimset toitu ja tahaksin ka veidi oma toitumiskava muuta rohkem taimsemaks. Mitte otseselt seetõttu, et loomsete toitude tarbimine on minu jaoks ebaeetiline ja südames tunnen, et see on vale (no see ka lisaks), vaid pigem just füüsiliselt tunnen mingit väikest ... ma ei teagi mida. Hakkab nagu vastu lihtsalt, oleks nagu raske tunne või midagi. Seda on võimatu kirjeldada, sest pigem on tegu sellise aimdusega kui mingi otsese tugeva tundega. Hea, et poodides on vabalt kasvanud kanade mune päris laialdaselt müüa, muidu ma ei suudaks üldse seda kava järgida :D Hetkel veel jätkan nende toitudega, mis ette on kirjutatud, kuid järk-järgult tahaksin loomse toidu osa igapäevaselt vähendada ja asendada taimsete alternatiividega. 

On another note, minu lugupeetud boyfriend sõitis eile kaheks nädalaks välismaale ja selle tähistamiseks otsustasin, et teen endale väikse challenge'i. Nimelt, kuna ees ootab 2 nädalat natuke rohkem aega iseenda jaoks, siis võtan ennast sel ajal korralikult käsile ja käin iga päev trennis. Seda lubab see nädal veel eriti hästi, kuna töögraafik on ainult õhtune, mis tähendab, et saan iga päev kell 11 oma lemmiktrennides käia. Eelmine nädal läks trenni mõttes kohati nagu aiataha, sest jõudsin trenni vaid 3 päeval- õnneks ühel neist päevadest oli energiat tohutult palju ning käisin lisaks BodyPumpile veel pärast joogas. Järgmisel nädalal saab olema mu tööaeg ainult hommikune, mis muudab minu trennis käimise veidi raskemaks- ühest küljest kuna mulle meeldib pigem hommikul käia ja teisest küljest on mul pärast tööpäeva üldjuhul energia pigem otsakorral ja, teades ennast, saab olema raskem ennast trenni vedada. Ükskõik kui lähedal see MyFitness ka poleks. Aga teen seda siiski. Ja toitumist jälgin täpsemalt kui enne, st pugimispäevi ja neid suuri saksa 400 grammiseid õunu ehk jääb vähemaks. 

Eesmärgiks on siis 

1) endale korralik trenniharjumus tekitada, ka siis kui tuleb graafiku tõttu õhtul käia

2) saada nähtavaid tulemusi ja

3) loomulikult näha, kas kaks nädalat ära olnud boyfriend ka mingeid muutusi näeb. Saab olema põnev :) ootan huviga, kuna ise ju neid muutusi igapäevaselt nii väga ehk tähele ei pane. 

Lisaks sellele, tahaksin need kaks nädalat keskenduda rohkem asjadele, milleks viimasel ajal kahjuks väga palju aega pole võtnud. Maalimisele näiteks. Mediteerimisele. Lugemisele. Need on asjad, millega kunagi pidevalt tegelesin, kuid paratamatult tööl käiva inimesena tuleb kahjuks tõsiselt pingutada, et kõik vajalik, k.a. vaikusehetked iseendaga, oma päeva ära mahutada. Viimasel ajal tööl olnud pingete tõttu tunnen, et iseenese sisse vaatamine ja endaga lihtsalt olemine, on igapäevaselt tohutult olulised. Jooksvalt, just praegu seda kirjutades, otsustasin oma challenge'it veidi täiendada ja lisaksin siia

4) igapäevase meditatsiooniseansi.

Olles viimasel ajal näinud nii palju (tihti negatiivsetest) emotsioonidest haaratud inimesi, tunnen aina rohkem kui vajalik on oma tähelepanu pööramine enda sisse ja lõõgastumine pidevalt kestva ümberringi toimuva emotsionaalse keeristormi sees. Tunnen, et pean veidi endaga tegelema, et suuta säilitada harmooniat enda sees kui ümberringi midagi negatiivset juhtumas on. Samas, kõik see, mis meie ümber toimub, on kick, mida ongi vaja, et mõte hakkaks liikuma ja sellest lähtuvalt hakkaksime tegutsema positiivsema tulemuse poole. Seega olen tänulik kõige selle eest, mida enda ümber viimasel ajal näinud olen, kuna tunnen taaskord üle pika aja tarvidust meditatsiooni järele. Kunagi, kui sellega igapäevaselt tegelesin, tundsin ennast pidevalt rõõmsa, avatud ja kohal olevana igas hetkes, nii negatiivses kui positiivses. Otsustasin, et ka praegu oleks mul natuke pushimist vaja selles osas :) Keha ja vaim arenegu koos.

Maselaupäev

Vaata aga, avastasin, et blogimine pole minu jaoks päris uus tegevus, nimelt seda blogi luues leidsin, et mul on 2011. aastast veel üks blogi nimega Kuu aega porgandeid, kus siis apparently läbisin kuu ajase vegan challenge'i, süües ainult taimset toitu. Ja kõige lõpus paar päeva shokolaadijäätist. Jäätisest vist ei pääse kunagi kahjuks :D

Igatahes tol ajal kaalusin 52 kg, süües taimset, tehes trenni..oma arust olin ka oma elu parimas vormis - loodetavasti saan seda arvamust nüüd lähiajal parandada. Söögikorrad olid väga kaootilised vaadates seda, mis seal kirjas - hommikusöögiks kas puder või smuuti (banaan, kiivid, marjad, maca pulber) või mõni päev ''1 hurmaa''; lõunaks aurutatud juurikad ja tofu; õhtusöögiks väga paljudel päevadel oli lisaks paar klaasi veini, purk gini, rummikoola... Jah, tol ajal ma olin täis taimetoitlane, literally, vist.

Kuna selleks ajaks (2011 suvi) olin mälu järgi vegan, siis arvan, et mu taimetoitlus, kus erandiks olid mõningased piimatooted (üllatus-üllatus..jäätis) ja aeg-ajalt mõne küpsetise sees olev muna, sai alguse kuskil 2010.a. alguses. Liha kadus mu menüüst tänu ühele sõbrannale, kelle tõttu ma üldse mõtlema hakkasin, miks ma seda söön. Varem ei olnud see mõte mulle isegi pähe tulnud, arvan, et liha ja kala söömine on enamiku inimeste jaoks lihtsalt harjumus, kuna väiksest peale oleme söönud seda, mida ette anti. Lapsepõlve toidud sisaldasid kõik peaaegu liha, iga toidu kõrvale ka muidugi klaas piima... aga milleks? Igatahes liha on minu jaoks minevik ja seda praegu süüa ma enam ei suudaks, selles olen 110% kindel. Aga see selleks.

Antud blogi eesmärk on track'ida mu praeguse toitumiskava järgi toimuvaid muutusi mu kehas. Alustasin sellega 2 nädalat tagasi, ehk siis 09.02.2014, kui tellisin toitumis-ja trennikava Marek Kalmuselt. Kahjuks ei ole see vegan  versioon, kuigi tegelikult eelistaksin ma siiski taimetoitu, aga hetkel olen nõus seda proovima (loodan, et vabas õhus peetavate kanade ökomunad ja mahe talukohupiim ei ole kõige hullem valik). 

Tänane päev on suhteliselt halvaks kujunenud, millegipärast nädalavahetustel, kui pikk töönädal seljataga ja energiapuudus kipub peale ja viimasel ajal see, et kui tekib see rahulik hetk, kus ringi ei torma, vaid olen niisama kodus, tuleb igavusest ilmselt hull söögiisu. Niisiis minu tänane menüü on selline (kaloreid ma igapäevaselt otseselt ei loe, aga lihtsalt uudishimust panen siia kirja..selle kirjatüki lõppedes saan siis isegi teada, kuivõrd ma oma dieeti, vabandust elustiili, täna rikkusin):

Hommikusöök kl 10:

2 viilu porgandisepikut ca 45 kcal *2

100g Aasa kodujuustu 121kcal

2 viilu tomatit...mingi 20kcal äkki?

1 spl pähklivõid 94kcal 

noatäis Philadelhpia extra light toorjuustu, milles pidavat olema 25kcal per serving, ehk siis pakun, et mingi 40 kcal kokku äkki

ingveritee

Vahepeal käisin esimest korda Easytone trennis kl 11.30 või more like suutsin vaevu ennast kohale vedada - tohutult raske päev on olnud motivatsiooni leidmiseks, et üldse midagi teha, aga vähemalt sai tehtud. Kui igav ja tüütu see oli, kuigi tõhus.

Pärast seda hakkas pilates, millesse lootsin ka jõuda, aga kahte surmigavat tundi ma ei oleks suutnud üle elada. Ei, tglt ega midagi hullu polnud, lihtsalt tänase madalseisu tõttu oli see puhas piin. Võib-olla mulle lihtsalt ei meeldinud treener. Minu kõrval trennis oli üks pikka kasvu noormees, pakun, et kusagil 30-aasta vanune, ehk noorem, heas vormis küll, aga peenike nagu tüdruk. Nagu tüdruk, kellel paistavad lihased välja. Ikka üsna gei paistis olevat, ilma naljata. Aga see selleks. 

Lõuna kl 14:

püresupp 200g kaalikast (62kcal ? :O) 

umbes 40 gr sojapiimaga 20 kcal

70 gr sojaliha viilusid (30 gr kuivana) 120kcal

Vahepeal 150 gr õuna. Ja see pole veel kõik. Üks hiiglaslik punane õun, see kõige suurem, pakun, et 350 grammi. + 300kcal 

Ülejäänud 1 spl maapähklivõid - see son of a bitch on otsas nüüd ja rohkem ma seda põrgust tulnud deemonvõid ei osta (ca 100 kcal)

Lõuna 2 kl 18 (jah, see on ka üks söögikord, ei ole minu välja mõeldud nimetus):

170 g Total 0% rasvavaba maitsestamata kreeka jogurtit 96,9kcal

Külmutatud maasikad ja vaarikad (pakun, et ca 100kcal kokku ehk)

tee. kohv sojapiimaga. suhkruasendaja  + 10 kcal

100 gr ülejäänud Aasa kodujuustu 121kcal

1 viil atleet light juustu (ca 20 grammi; 65kcal?)

Veel õuna, seekord külmutatult, ca 200 gr, kaneeliga +150kcal

Õhtusöök:

Hetke seisuga ei ole ma selleni veel jõudnud, peaks vist üldse vahele jätma, kohe vaatame. Ametlikult peaks õhtusöögiks olema 100-120 g kodujuustu või sojaliha või siis 2 muna omlett ja 200 g juurikaid juurde. 

Praegune calorie count on hinnanguliselt ..... 1405,9 kcal

Jep, õhtusöök jääb seekord ära. Trennipäeva kohta ei ole palju see 1400, aga enesetunnet arvestades - ma olen üle söönud kohe kindlasti.

Muuseas, 2 nädalat selle toitumiskavaga ja mu kaal on muutunud vb max 600 gr võrra; täna hommikul pärast trenni kaalusin 54,3kg, selliseid pugimispäevi nagu täna pole õnneks ette tulnud selle aja jooksul ja väga normaalne on olnud enesetunde poolest, see nädal olen käinud ka 4 korda trennis, täpselt nagu peab. Tundub, et pean ennast lihtsalt pidevas tegevuses hoidma, sest tööpäevadel või siis, kui mingi konkreetne tegevus on, ei ole muret, et igavusest sööma hakkan..viimased kaks päeva olen liiga palju õuna söönud.

Proovin nädala veel sama kava teha, kui praegu - välja arvatud meeletu kogus õunu ja see god damn amazing pähklivõi, mis nüüd, jumal tänatud, otsas on. Kui kaal seisab, siis tuleb vist kirjutada ja küsida, kas pean muutma midagi. Aga vähemalt saan nüüd normaalse eluga edasi minna kui see peanut butter kadund on. Homme äkki vähem sööki ja rohkem tegusid.

Tahan abse saada ja peenike olla juba. Geter, ma panen ka ükspäev varsti oma absi pildi üles, mark my words :D väga palju puudu ei olegi ma täna vaatasin.