Teine nädal..

...ei möödunud nii edukalt kui esimene. Praeguseks oli kaal 53,7 kg, sel nädalal sõin ikka suht valimatult ja paistab, et nüüd kui keha ära harjus selle Grenade'iga - võtan nüüd 4 tblt päevas nagu ette on nähtud - siis see isupuuduse küsimus kadus kahjuks ära. See nädal ei jõudnud ka trenni nii tihedalt kui esimese suure motivatsioonihooga. Tahaks nüüd loota, et äkki tuleb motivatsioonituhin tagasi ja kui natukenegi toitumist jälgida, siis tundub, et see asi ikkagi toimib.. endiselt soovitan. Hurraa.

53,8 kg

Jep.

Grenade

Pärast septembrikuu trennilaiskust ja 35 päeva mitte trenni tegemist ja pugimist otsustasin ennast uuesti kätte võtta.

 

(If you're tired of starting over, stop giving up ... )

 

 

Hakkasin eelmisest teisipäevast, 30.septembrist uuesti ja korralikult trennis käima, terve eelmise nädala olen ma iga päev kas rühmatrennides käinud või kodus trenni teinud (Kayla Itsines kava, video jooga), rohkem jalgsi kõndinud - mis on nüüd tohutult hea ja mugav, sest elan kesklinnas - ja mu külmkapp sisaldab hunnikutes rohelist, puuvilju ja kodujuustu. Lisaboonus üksi elamisel on see, et igasugu rämpstoitu koju lihtsalt ei teki.

 

Hakkasin lugema ka erinevate toidulisandite kohta ükspäev kui internetist fitspirationit otsisin. Igasuguste lisa tablettide võtmist ma pole kunagi pooldanud, aga lugedes häid reviewsid ja arvamusi, et toidulisandid kiirendavad protsessi, otsustasin siis proovida. Kiiret mul kuhugi pole (kuigi motivatsiooni mõttes panin endale kenamasse vormi saamise tähtajaks 3 kuud), aga huvi tekitas küll. Ostsin siis Grenade no 1 rasvapõletaja. Esialgu väiksema paki, sest mõtlesin, et proovin algul paar nädalat - põhiline põhjus, miks ma otsustasin antud toidulisandit proovida, oli soov saada natuke lisa motivatsiooni, kuna selle tunde, et teen midagi a little bit extra lisaks tavalisele trennile ja oma menüü paanilisele jälgimisele. Teisipäeva hommikul, 30 minutit enne trenni, võtsin esimese tableti.

 

Ma ei tea, kas see oli mu ettekujutus, aga trennis tundus kohe olevat rohkem energiat ja viitsisin rohkem pingutada. Tol päeval ma selle ühe tabletiga piirdusingi, kolmapäevast alates hakkasin võtma 1+1 nagu ette nähtud - 1 hommikul pool tundi enne sööki ja teine siis pool tundi enne lõunat. Mõjuma hakkas see asi KOHE. Arvatavasti tänu sees olevale kofeiini suurele kogusele oli tunda (ja on siiani iga päev) tohutut energialaksu, mis kestab minu jaoks terve päeva. Ma viitsin ringi sebida, koristada, trenni teha, jalgsi pärast õhtul hilja lõppevat tööpäeva koju jalutada ja energiat jääb ülegi. Pidevalt on selline tunne, et tahaks ASJU TEHA.

 

Lisaks sellele kadus mul ka söögiisu. Mitte täielikult, aga täiesti esmakordselt on mul tunne, et ma ei pea söögi pärast muretsema, üldse. Uskumatu. Isegi pärast suhteliselt rasket trenni ma tunnen tühja kõhu olemasolu (umbes tund aega pärast trenni), aga ma ei viitsi süüa, mul ei ole vaja süüa. Varem pole mul elusees sellist asja olnud. Söök (või siis selle puudumine või vältimine või kaloraaž) on alati olnud mu tähelepanu keskpunktis ja kogused olid alati ka suhteliselt suured. Ma söön ikka praegu, aga söögikordade vahepeal ei ole isusid, kõht saab palju rutem täis ja no seda pole ka varem olnud, et ma söön nt 'vahepalaks' ühe pirni ja kõht on - nii hullult täis - ja lõuna söön nt pärast seda alles mitme tunni pärast. Täiesti uskumatu kui lihtne on Grenade'i võttes oma toitumisplaani õigesti jälgida. Minu jaoks on praegune olukord täiesti teistsugune võrreldes varasemaga. Kaalu osas ei oska ma veel rääkida, aga tunnen ennast kergemana ja no toidukoguseid arvestades, mis on palju väiksemad nüüd, võib arvata, et selle nädalaga olen ma juba alla võtnud. Alustades selle oma *programmiga* oli mu kaal eelmisel teisipäeval 54,3 kg. Kui palju see ühe nädalaga muutunud on, sellest teen updatei homme.

 

Kui kasulik kahjulik Grenade on, selles osas ma ei oska eriti kaasa rääkida.

 

Jooma paneb see Grenade küll meeletult. Üks päev eelmine nädal arvestasin kokku, et päeva jooksul jõin ära umbes 5 liitrit vett - hommikul kodus vesi ja tass teed; päeval täitsin ja jõin ära kaks 1,5 l pudelitäit vett, käisin trennis, seal jõin 0,75l ja muidugi õhtul kodus ka veel. Päris jõhker kogus tuli kokku, võis olla isegi rohkem kui 5 l kokku. Loomulikult on wc vahet jooksmine päris tihe sellest tulenevalt.

 

Vahepeal oli mul ka selline väga light headed olla - võib-olla sellest meeletust vee kogusest, võib-olla kofeiinist.. märkasin seda uimasuse tunnet just õhtupoole, äkki siis sellest, et tableti mõju hakkas lahtuma?

 

Magamisega on veidi raskusi, õnneks mitte kogu aeg, aga vahepeal ei taha uni väga tulla (õnneks 8 tundi olen minimaalselt ikkagi magatud saanud siiski). Varasemat pidevat väsimust igatahes pole.

 

Kokkuvõttes - soovitan proovida. See on jõhker asi ja organismi paneb see täistuuridel tööle, selline tunne on küll (on see hea või halb - pakun, et pigem halb, sest loomulik see küll mingit pidi pole). Aga pigem algul ikka 1 või max 2 tabletti korraga päevas. Ei kujuta ette, mis tunne oleks kui kohe 4 tk päevas võtta- olen küll suhteliselt suur kohvi jooja olnud, aga see kofeiinilaks on päris korralik. Plussiks selle juures on, et lisaks kohvi veel ei suuda juua ja loodetavasti lähevad hambad jälle valgemaks, selles osas ei olnud igapäevane kohvi joomine üldse hea harjumus. Nüüd läheb tasside viisi teed muidugi.

 

Ma oleksin tõesõna sellest Grenade'ist hullus vaimustuses... kui sellel želatiini sees poleks. :/ See tekitab minus väga suurt süütunnet, et ma sellise toote endale ostsin. Kui leiaksin sellele alternatiiviks taimse kapsliga toidulisandi, mis samamoodi mõjub, siis lendaks Grenade prügikasti. Hetkeseisuga neelan oma süütunde alla ja annetan sellevõrra Kassitoale lisaraha.

 

Pikas perspektiivis neid tablette ilmselt siiski ei ole mõistlik tarbida. Ametlikul kodulehel on kirjas, et iga 6-8 nädala tagant võiks teha 2-nädalase pausi. Ilmselt minu paus saab olema siis detsembri alguses. Eks siis elu näitab, mis tunne selle pausi ajal on ja kuidas Grenade'i mitte võtmine mu kohvijoomist mõjutab. Hetkel otsustasin võtta 2+1 tabletti sel nädalal. Võib-olla järgmisel 2+2. Vaatab.

 

 

Vegan jutt ja söögikohad

Nagu eelmistes postitustes kirjutasin, jälgisin ma vahepeal üsna korralikult M.Kalmuse toitumiskava. Ja soov (ainult) taimset toitu süüa läks üha suuremaks. Vahepeal läks aga toitumine käest ära ja siis otsustasin ennast korralikult kätte võtta. Suvine aeg ei ole ka trennis käimisele hästi mõjunud, kohati sellepärast, et päikselise ilmaga ei tõmba just treeningsaali poole, teisest küljest on suvine tunniplaan selline, mis väga suurepäraselt mu töögraafikuga just kokku ei sobi. Aga need on vabandused. If it matters, you'll find a way; if it doesn't, you'll find an excuse, eksole..... Enda lohutuseks olen aga viimasel ajal trenniväliselt üsna palju liikunud väljas, pikad jalutuskäigud ja muu selline. Ka trenni olen sattunud, aga kõvasti vähem kui varem.

Tänane trenn oli Toning. Ja issand jumal kui raske see oli. Ühest küljest oli mul hea meel selle üle - raske - järelikult toimib. Teisest küljest tegi see kurvaks, sest tundsin, et varem olin palju tugevam ja suutsin palju rohkem. Samas, kui see tugevus kiiresti kadus, siis ilmselt tuleb see ka kiiresti tagasi kui jälle oma trennilainele saan. No biggie.

Söömisest rääkides... Olen juba mõnda aega vaid taimset toitu söönud ja ma tunnen, et see on nii õige. Ma ei sunni ennast selleks, isu on vaid taimse järele. But wait, there's more. Lugesin hiljuti sellisest asjast nagu High Fat Low Carb Diet. Originaalis tähendab see lõpmatu hulga muna, rasvase liha ja rasvaste piimatoodete söömist, kaloraažist olenemata, kuni kõht on täis. Kuidas see küll tervisele kasulik peaks olema, seda ma ei oska kommenteerida. Pigem ennustan selle järgijatele südamehaigusi, diabeeti ehk?, kõrget kolesterooli ja muud sellist pikemas perspektiivis. Aga pidavat kiiresti kaalule mõjuma, eks selles peitub ka antud dieedi võlu. Ekstreemversioon on see, et esimestel päevadel sööd vaid 20 g süsivesikuid, hiljem võid tõsta oma süsivesikute arvu 60 grammini. 

Kuna see dieet lubab, et isusid vahepeal ei teki ja kuna rasvast ei saa lõpmatuseni süüa, sest lihtsalt üks hetk keha ütleb, et on küll (enne ülesöömist siis), tundus see osa sellest päris kena. Seega otsustasin proovida seda dieeti taimses versioonis.

Minu menüü hetkel koosneb seentest, köögiviljadest (brokkoli, porgand jms, v.a kartul; küpsetatud kujul siis) ja salatitest, tofust, hummusest (ise tehtud, pmst kikerherned sidrunimahla ja oliivõliga), maapähklivõist (awesome!), üleüldse pähklitest, oliividest ja avokaadodest. Mõnikord hommikuti olen söönud ka banaani-maapähklivõi segu (mis on tõsiselt hea maitsega). Lisandiks olen kasutanud Soomest ostetud riisiproteiini pulbrit (~89g proteiini/100 g pulbri kohta :D), seda siis smuutides ja mõnikord lisan hummusele. Ja peab ütlema, et tõesti olen söönud vähem ja jälginud oma päevast kaloraaži http://tap.nutridata.ee programmi abil. Seda nüüd siis nädal aega. Lisaks sellele, ei vaja ma enam vahepalasid, nagu M.Kalmuse kava puhul. 3 põhisöögikorrast piisab ilusti. Enesetunde järgi tundub selline söömine olevat kui detox kuur. Eks elu näitab, mis pikemas perspektiivis saab, praeguse seisuga on rämpsusöömisest juurde tulnud 1-2kg ilusti kadunud, huviga ootan, mis saab esimese kuu lõpus.

Minu kena lõunasöök. Ilma õlita kergelt praetud külmutatud juurikad ja šampinjonid, millele lisasin maitsestamiseks maitsepärmi. Rooma salati lehtedel on ise tehtud guacamole - üks avokaado, sidrunimahl, Himaalaja sool ja natuke chillit. 

Muus osas tahaksin välja tuua, kui ma seda veel teinud pole, kuidas ma armastan vanalinnas asuvat taimetoidurestorani (Vegan Restoran V). Käisin seal sõbrannaga, tellisin salati india pähkli kastmega (mis muuseas sobib ideaalselt mu dieediga kokku) ja värskelt pressitud porgandimahla. 

Pildil olevat lisandiks saadud sepikut oliivõliga ma seekord ei söönud, mind you.

Ilus päev oli.

Suurepärastest söögikohtadest rääkides, soovitan kindlasti Solarise 4.korrusel asuvat kohvikut Komeet, kus sõin hiljuti kinoa-tofu salatit, mis oli awesooomeee. Hiljuti külastasin ka buffeed nimega Bliss, mis oli päris huvitav oma mitmekesise toiduvaliku suhtes. Mlemad on üsnagi kallid (Komeedi vegan salat oli 9€ - aga oli seda väärt; Blissis on toit kaalu järgi, 15€/kg. Minu toit läks kuskil 6 eurot maksma, aga arvestades sealseid üsna 'tavalisi' sööke just hinnaklassi poolest, ütleks, et igapäevaseks toidukohaks, mis nad minu arusaamise järgi olla püüavad, ma seda just ei nimetaks).

Tahtsin kirjutada muudest asjadest, aga märkamatult sai sellest postitus restoranide kohta :D

Lisan lõppu natuke spirituaalsust. 

Only on the periphery are we separate; at the center we are one.

Powerful stuff.

A kust sa oma proteiinid saad?

Proteiin on ikka olnud selline trennitegijate ja muidu söögihullude lemmikteema. Eriti siis, kui ütled, et oled taimetoitlane - ja jaa, sa ei saa oma valgukogust kätte - ja muu selline klassika, mida taimetoitlased kuulevad elus ilmselt kvadriljon korda. 

Kuna hetkel jälgin endiselt M.Kalmuse toitumiskava, mis sisaldab muna ja kohupiima, siis tükk aega juba olen tundnud, et keha sooviks rohkem taimsemat toitu. Oma viitsimatuse tõttu ma pole uurinud siiani, kuidas ma sellega seoses oma söömist muutma peaks. Mõtlesin siis katsetada ja asendada osad loomsed tooted hoopis taimse alternatiiviga. Ostsin üleeile kanepi proteiini pulbri.   

 

 




Varem ei ole ma seda tarbinud esiteks sellepärast, et mul on puudunud teadmised igasugu proteiinipulbrite kohta üleüldiselt ja igaks juhuks pole tahtnud lisada oma menüüsse igasuguseid 'lisasid', sest väga lihtne on niiviisi saada toitaineid (ja kaloreid) liiga palju. Teiseks, see pulber on ikka suht kallis ka, nagu üldiselt igasugu superfoodid kipuvad olema. Seekord otsustasin, et enne kui igapäevaselt tarbima hakkan, uurin ka välja, kui palju seda täpselt vaja läheks ja kuidas mõningaid toiduaineid sellega asendada. Näiteks hommikul sobiks see ideaalselt pudru sisse segatuna lisandiks mõeldud kodujuustu või muna asemel.

Ühes munas on umbes 75 kcal ja 6 grammi proteiini.

Kanepipulbril on tohutult palju kasulikke omadusi. Lisaks kõrgele valgusisaldusele (ja see on see kvaliteetne complete protein, mis tähendab, et see sisaldab kõiki vajalikke aminohappeid) sisaldab see ka omega-3 ja 6 rasvhappeid ja on väga kergesti seeditav, mis tähendab, et keha omastab vajalikud ained kergesti ja kiiresti. 100 grammis pulbris on 370 kcal ja valku 49,5 grammi. Soovitatav päevane kogus paki peal oleva info järgi on 2-4 spl.

Maitse poolest on see pulber selline muru maitsega ja veidi jahune, toidu muudab see värvuselt roheliseks. Täna hommikune protein smoothie koosnes mul soja- ja mandlipiimast, maasikatest, piparmündi lehtedest ja kanepipulbrist ning maitse oli väga hea, kuigi ilmselt mõne jaoks harjumatu. Pulbrit lisasin 2 spl.

Kiire googeldamise tulemusena selgub, et ühe muna asendamiseks läheb 1 spl pulbrit, seega homsest püüan siis arvestada sellise kogusega.

Muna VS kanepiproteiin?

• 1 spl kanepiproteiini pulbrit sisaldab ca 30 kcal. 1 munas, nagu öeldud, ca 75 kcal.
• Samas koguses kanepipulbris on 5 grammi valku. 1 munas 6 grammi.
• Kanepis 3g süsivesikuid, munas 0,4g.
• Kanepis 2,6g kiudaineid, munas 0g.
• Kolesterool: kanep 0 - muna 186 mg.
• Rasvad: kanep 0,8g - muna 4,8g.

Toitumise psühholoogilistest aspektidest

Sattusin mõned päevad tagasi pärast trenni Rahva Raamatusse ja leidsin sealt ühe raamatu, mida tükk aega tagasi sirvisin (ja nagu hiljem meelde tuli, tegin osadest lehekülgedest ka pilti). Tegu siis Doreen Virtue "Painava söögiisuga" ja mõtlesin sellel teemal natukene kirjutada. Kuna minu elufilosoofia seisneb selles, et kõik, mis meiega toimub (sündmused, suhted, ka asjad, mis toimuvad pealtnäha juhuslikult), on seotud alateadlikul tasemel meie isiklike hirmude, ebakindluste ja muu sellisega, siis loomulikult on nendega seotud ka meie toitumine ja isud.

 

Toitumisteema on minu jaoks alati väga huvitav olnud, ma ütleks isegi, et ma mõtlen toidust liigagi palju. Mulle meeldib süüa, mulle meeldib küpsetada, lugeda erinevate toitude kasulikkusest, erinevate ainete ja kalorite sisaldusest, ja pööran üpris palju tähelepanu sellele, mida söön.

 

Hetkel, kuna jälgin toitumiskava, siis isusid spetsiifiliste toitude järgi tunnen vähe (maapähklivõi vahelduva eduga. Shokolaad ja küpsetised on minu elust kadunud). Kui antud raamatut esimest korda sirvisin, juhtus see olema just sellel perioodil, kui tundsin väga suurt vajadust pähklite järele. Kuna ma usun ka, et keha ja vaim on üks tervik ning töötavad koos, siis olen kindel, et asi oli nii mingi keemilise aine puudujäägis, mis väljendus isus pähklite järele, kui seotud tolle eluperioodi pingetega. Näiteks "Painavas söögiisus" toodud isude põhjused ühtivad täpselt tunnetega, mida tol hetkel tundsin.

 

Seetõttu teeksin sellest raamatust lühikokkuvõtte - tutvumiseks ja endale memoks, ehk läheb kunagi vaja. Lisaks sellele, et raamat jagab erinevad toidud tekstuuri järgi rühmadesse ja annab neile tunnetega seotud tähendused, õpetab see ka positiivsete affirmatsioonide kaudu pöörama tähelepanu antud tunnetest ja hirmudest vabanemiseks. Probleemi teadvustamine on juba pool võitu selle lahendamisel :)

 

Toitude grupid ja nende seosed meie tunnetega lühidalt on siis järgmised:

 

1) Rasvased toidud - isu rasvaste toitude järele väljendab turvatunde puudumist, kaitstuse vajadust ja ebakindlust oma elu ja tuleviku suhtes. Ka Louise Hay järgi on rasv kui kaitsekiht ja eks see ole ka loomulik paralleel. Affirmatsioonid selle puhul oleksid:

• Mul on otsuste langetamiseks jõudu ja tarkust
• Olen armastatud ja hoitud, ning need emotsioonid tulevad sügavalt minu seest
• Jumala armastus elab minus, igas minu rakus
• Saan rahulikult üksi olla
• Kõigi mu vajaduste eest kantakse hoolt just praegu
• Olen kaitstud; mind ümbritseb soe ja hele valgus
• Vastutan ise enda eest ja kannan hoolt, et teised teaksid mu piire.

(Lisaksin igaks juhuks juurde, et siin kasutatud "jumal" ja "valgus" jms ei pea seonduma usklikuks olemisega, minu jaoks isikult on tegu pigem sellise elu egost laiema tunnetamisega ja üldise turvatundega. et kõik läheb hästi)

 

2) Magusaisu - minu arvates tuleb magusaisu kokkuvõttes meie sees olevast segadusest ja ebakindlusest (kõik need tunded on seotud hirmuga, millest võiks loogiliselt järeldada, et näiteks isu magusa ja rasvase järele - nt shokolaad - on segu erinevatest tunnetest, kuna väga harva tunnetame negatiivses või pingelises olukorras ainult ühte konkreetset tunnet korraga). Magusaisust loobumiseks:

• Aeg on piiramatu ressurss
• Mul järkub energiat kõigi eesmärkide saavutamiseks
• Kuulan oma sisehäält ja elan vastavalt sellele
• Usaldan oma vaistu, mis mind suunab ja juhib
• Võin muretsemata puhata ja meelt lahutada.

3) Küpsised, koogid, pirukad - ja isu nende järele on seotud tunnustusevajadusega.  Nagu Luule Viilma ütleb, tuleb see "hirmust, et mind ei armastata". Mingi periood mõnda aega tagasi märkasin endal meeletut isu just saiakeste ja küpsiste järele. Kas tol hetkel tundsin neid tundeid, ma täpselt hetkel ei mäleta.

• Mind armastatakse. Olen armastusväärne.
• Olen hea inimene ja loomulikult meeldin teistele just sellisena, nagu olen.
• Enda kiitmises ja tunnustamises pole midagi imelikku.
• Kui võidan mina, võidavad ka teised.
• Mind ümbritseb soe ja hõrk armastus.
• See, mis juhtub, sõltub minust!

4) Süsivesikud - puuduse tunne, hirm millestki ilma jääda; pinged sellega seoses.

• Kõik, mida kaotan, asendatakse automaatselt millegi paremaga.
• Olen lõdvestunud ja usaldav just praegu.
• Saadan oma pinged universumisse.
• Armastus ümbritseb mind just praegu
• Armastuse allikas on alati minu sees ja minu ümber.
• Mul on piisavalt aega, annet ja energiat, et kõiki eesmärke ellu viia.
• Mul on armastavad sõbrad, kes mind lohutavad.

5) Pähklid - mu lemmikteema. Maapähklivõi käib samuti siia alla. Põhiline, mida raamatus rõhutati, on vajadus lõbutsemise järele. Ja kogemuse põhjal võin öelda, et see on tõesti nii olnud. Pähklite isu on tõesti tekkinud tugevalt just siis kui olen näiteks tahtnud teha midagi lõbusat iseenda jaoks, aga selleks pole jätkunud aega, energiat või on midagi alati ette tulnud, et pole saanud lihtsalt lõõgastuda.

• Võin rahulikult enda vastu hea olla
• Kuulan ja järgin oma südame häält
• Mõistan, et lõbu on vajadus
• Tunnen end mõnusalt, pühendan aega naudingutele ja muretutele tegevustele.
• Vastutan ise oma vajaduste rahuldamise eest; luban endale päeva jooksul rõõmuhetki.
• Püüdluste ja soovide eest hoolitsemine näitab minu tugevust.

6) Näksimisisu - on minu jaoks selline asi, mis tekib stressist, pingest, väsimusest ja igavusest. Samas isudega üleüldiselt on jällegi nii, et tuleb vahet teha, kas tegu on tõepoolest isuga või automaatse harjumusega, mis tekib kui toit lihtsalt sinu ees olemas on.

• Mu keha on pingetest vaba
• Annan andeks endale ja teistele
• Vabastan end süütundest
• Hoolitsen enda eest laitmatult
• Mul on armastavad, hoolivad ja helded sõbrad

7) Šokolaadiisu - on kombinatsioon rasvasest ja magusast ning väljendab armastuse puudumise tunnet (teiste ja kindlasti iseenda poolt). Arvan, et lisaks sellele võib see väljendada ka näiteks solvumist.

• Olen armastust väärt
• Olen armastus ja armastus kiirgab läbi minu
• Olen läbi ja lõhki armastusest tulvil
• Tunnen üle kogu keha õndsust
• Olen armastusväärne ja armastatud just praegu
• Tõmban oma ellu armastavaid inimesi
• Mul on armastavad, helded ja taktitundelised sõbrad
• Väärin armastust sellisena nagu olen
• Palun suhetest seda, mida vajan
• Suhete asjus küsin , saa ja kuulan austusega jumalikku juhatust.

Viimased poolteist nädalat...

Taaskord update minu viimase aja tegemistest. Minu 2-nädalane eksperiment uute harjumuste loomisel on olnud mitmel moel edukas. Eelmine nädal käisin kuuel päeval seitsmest trennis, kusjuures kahel päeval neist - kolmapäeval ja reedel tegin 2 trenni järjest - mälu järgi olid need bodypump ja Kõht-Selg ja teisel päeval võisid need olla bodypump ja jooga. Viimasel ajal tunnen, et energiat jätkub kindlasti mitmeks järjestikuseks treeninguks, trennituhin on tohutu. Ja lisaks sellele on viimastel päevadel tekkinud tohutu heaolutunne - niisama päeva tegevusi tehes ja pärast trenni...Üks päev oli selline tunne nagu oleks laksu all :D tõeline natural high. See nädal on töögraafiku tõttu olnud veidi teistsugune, kuna trennides saan käia ainult õhtuti pärast tööd. Õnneks hetkel motivatsiooni jätkub, kuigi MyFitnessi trennide graafik on veidi halb, pean enne trenni alati aega parajaks tegema. Selles suhtes mõtlen homme kell 7.30 PowerBody'sse jõuda, kui vähegi suudan...eks näis. Siis oleks ka õhtu vaba.

 

Söögiisu on olnud korralik viimasel ajal, märkamatult on kogused (ja õunad) veidi suuremaks läinud, vähemalt mulle tundub nii, seega viimastel päevadel olen  püüdnud rohkem toitumiskava täpsemalt jälgida. Pärast eilset trenni võin öelda, et olen oma kõhulihaste üle täitsa uhke kohe, ilusti tugevaks on läinud, kuid pikk tee on veel jäänud selle tulemuseni, mida soovin.

 

Kui mediteerimisest rääkida, siis väga pikki meditatsioone ma igapäevaselt ei ole jõudnud teha, uni on hommikuti liiga magus olnud. Samas iga päev olen võtnud vähemalt 5 minutit, et sügavalt hingata ja tunnetada oma keha ja selles asuvaid emotsioone, nii häid kui halbu. Mul on hea meel, et olen jõudnud, tasemele, kus ma ei anna hinnanguid ei tugevale õnnetundele ega tugevatele negatiivsetele emotsioonidele. Viimasel ajal (tegelikult on seda olnud ka varem, kui tihedamini mediteerimisega tegelesin) olen tundnud tohutut rõõmu lihtsalt erinevate emotsioonide tundmisest. Väga harva juhtub, kui olen nii täielikult kaasa haaratud emotsioonist, olgu selleks siis viha või õnnetunne, et mingi osa minust ei suudaks tajuda ja tunnetada seda emotsiooni kõrvalt - ja milline rõõm on kogeda inimeseks olemise kogemust koos kõigi oma rõõmude ja kurbustega. Vapustav. Olles olnud nüüd poolteist nädalat põhimõtteliselt kõige rohkem iseendaga, mõistan uuesti, miks minu paari aasta tagune unistus oli minna kuhugi India koopasse üksi mediteerima - ilma segavate faktoriteta nagu igapäevaelu paratamatult toob, on nii hea tunne olla iseenda sügavuses ja tajuda lihtsalt olemist. Teisest küljest tunnen, et olen vahepeal arenenud nii kaugele, et suudan igapäevaelu muutuste ja lainetega kohal olles toime tulla. See tähendab - vaatamata rõõmudele-muredele, mis elu toob - püüan ja tundub, et suudan iga hetke tajuda sellisena nagu ta on. Ilma hinnanguteta. Ja see on kõige tähtsam.

 

Hetkel olen käsile võtnud ka raamatute lugemise taas - praegu on käsil David Deida "Sinine tõde" - järjekordne vaimsest enesearengust rääkiv raamat, mis nagu paljud teisedki, mida olen lugenud (Osho, Eckhart Tolle, Louise Hay, jt.), rõhutab avatuse tähtsust igas hetkes elades. Täpselt sobiv minu praeguse mõtteviisi ja tunnetuse tasemega. Avatus - see tähendab minu jaoks emotsioonidesse klammerdumisest vabanemist, lõdvestumist ja aktsepteerimist. See ei tähenda täiuslikkust või murede alla surumist. See tähendab maailma tajumist ilma hinnanguteta. Enda sees toimuva jälgimine kõrvalt on muuseas päris põnev :)

 

Ja lisaks. Midagi, mida olen igapäevaselt harjutanud ja uuesti enda jaoks leidnud, on tänulikkus. Lihtne "aitäh", mis on mõttes suunatud iseendale, inimestele, asjadele, juhtumitele, nii negatiivsele kui positiivsele, annab esiteks suurepärase enesetunde. Ja avatuna seda tänulikkust tunnetades - hakkab kõik paremini minema. Probleemid laabuvad. Mida tänulikum olla, seda rohkem ilmub su ellu asju, mille eest tänulik olla. Seda tuleks meeles pidada. Praktika näitab, et lihtne mõttes öeldud "aitäh" teeb imesid.

 

Lõpetuseks - leidsin 9gag'ist eile ühe väga motiveeriva postituse, mida tahaksin ka jagada.